Kolmandik Eesti Natura 2000 aladest asub eramaal, millest märkimisväärne osa hõlmab metsi. Et kaitstavatel aladel on majandustegevus piiratud, võivad erametsaomanikud saamata jäänud tulu kompenseerimiseks taotleda toetusi.
Praegune toetusskeem on ajale jalgu jäänud ning seetõttu on meie projekti eesmärk kaasata erametsaomanikke ja neid ühendavaid organisatsioone toetuste ajakohastamise protsessi ning anda metsaomanikele looduskaitseliste tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks aktiivsem roll.
Erametsanduse toetuste süsteemi uuendamine
2021-2022. aasta kevadel selgitas Erametsakeskus välja erametsaomanike rahulolu ja tulevikusoovid, mis olid seotud Natura erametsa hüvitisega. Küsitluse tulemusi kasutatavad Erametsakeskus ja Eesti Erametsaliit 2023. aasta sügisel peetava metsaomanike kaasamise töötoa jaoks, kus selgitatakse välja Natura toetuse probleemkohad ja võimalikud lahendused.
Erametsakeskus tellib 2023. a kevadeks Eesti Maaülikoolilt uuringu, mille eesmärk on töötada välja õiglasema Natura hüvitise arvutamise metoodika. Õiglasema hüvitise hinna arvutamisel võetakse arvesse talumiskohustust (avaliku hüve tagamise kohustus ja vastutus ning selle korraldamiskulud) ning puidu eest saamata jäänud tulu. Seejuures sõltub toetussumma suurus esimesel juhul ehk talumiskohustuse kompensatsiooni puhul piirangu rangusest ja teisel juhul puidu eest saamata jäänud tulust, mis oleneb boniteedi või mulla tüübist.
Erametsanduse toetuste süsteem peab olema uuendatud 2025. aastaks.
Ando Eelmaa räägib erametsameetmete uuendamisest
Aktiivsete meetmete loomine
Praegune erametsanduse toetus on passiivne hüvitis, millega korvatakse saamata jäänud tulu. Paljude metsaelupaikade seisundi parandamiseks on aga vaja aktiivseid meetmeid.
Aktiivsete looduskaitset edendavate metsandusvõtete kavandamiseks korraldas Tartu Ülikool professor Asko Lõhmuse juhtimisel 2021. aasta kevadel mõttetalgud. Arutleti selle üle, milline terviktegevus ehk võttestik oleks Eestis erametsaomanikule jõukohane ja lahendaks olulisel määral loodushoiuprobleeme.
Et tegevusi paremini kirjeldada, jaotati erametsaomanikud Tartu Ülikooli sotsiaalteadlase Maie Kiiseli algatusel nelja rühma ning meetmeid välja pakkudes mõeldi selle peale, et iga konkreetse rühma vajadused oleks kaetud.
Mõttetalgute tulemuseks oli 16 aktiivset loodushoiumeedet ja neli passiivset, pigem säilitavat meedet.
2022. ja 2023. aasta jooksul katsetavad projekti eksperdid mitmesuguseid aktiivseid metsamajandusmeetmeid ning hindavad, milline on metsaomanike, -ühistute ja metsandusettevõtete võimekus neid kasutusele võtta. Lõppraport valmib aastaks 2024.
Lisainfo
Erametsakeskuse projektijuht Livia Pošlin, livia.poslin@eramets.ee
Eestis on metsamaad ligikaudu 2,32 miljonit ha, millest umbes poole (1,1 miljonit ha) moodustab erametsamaa. Puistute tagavara erametsas on 215 miljonit tihumeetrit ning tagavara juurdekasv on 7,4 miljonit tihumeetrit.
Erametsaomanikke on Eestis 104 311, kellest 98 393 (94,3% erametsaomanike koguarvust) on füüsilised isikud ja 5918 (5,7%) juriidilised isikud. Füüsilistele isikutele kuulub 649 270 ha (58,2% erametsamaa kogupindalast) ja juriidilistele isikutele 465 426 ha (41,8%). Keskmine erametsaomandi suurus on 10,7 ha (füüsiliste isikute puhul oli see näitaja 6,6 ha ja juriidilisel isikutel 78,6 ha).