Erametsanduse meetmed

Kolmandik Eesti Natura 2000 aladest asub eramaal, millest märkimisväärne osa hõlmab metsi. Et kaitstavatel aladel on majandustegevus piiratud, võivad erametsaomanikud saamata jäänud tulu kompenseerimiseks taotleda toetusi.

Praegune toetusskeem on ajale jalgu jäänud ning seetõttu on meie projekti eesmärk kaasata erametsaomanikke ja neid ühendavaid organisatsioone toetuste ajakohastamise protsessi ning anda metsaomanikele looduskaitseliste tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks aktiivsem roll.

Erametsanduse toetuste süsteemi uuendamine

2021. aasta kevadel selgitas Erametsakeskus välja erametsaomanike rahulolu ja tulevikusoovid, mis olid seotud Natura erametsa hüvitisega. Küsitluse tulemusi kasutatavad Erametsakeskus ja Eesti Erametsaliit 2024. aastal põhjalikuma uuringu jaoks, millega nad selgitavad välja Natura toetuse probleemkohad ja võimalikud lahendused.

Koostöös Eesti Maaülikooliga arvutasid eksperdid 2022. aasta talvel välja uute võimalike toetusmeetmete mõju, et leida kolme stsenaariumi (talumiskohustuse kompensatsioon, puidu eest saamata jäänud tulu ja toetus loodusväärtuste kasvatamise eest) ligikaudne hind. Seejuures sõltub toetussumma suurus esimesel juhul ehk talumiskohustuse kompensatsiooni puhul piirangu rangusest ja teisel juhul puidu eest saamata jäänud tulust, mis oleneb boniteedi või mulla tüübist. Kolmandal juhul ehk loodusväärtuste kasvatamise toetuse puhul annavad sisendi ökoloogid.

Erametsanduse toetuste süsteem  peab olema uuendatud 2025. aastaks.

Ando Eelmaa räägib erametsameetmete uuendamisest

 


Aktiivsete meetmete loomine

Praegune erametsanduse toetus on passiivne hüvitis, millega korvatakse saamata jäänud tulu. Paljude metsaelupaikade seisundi parandamiseks on aga vaja aktiivseid meetmeid.

Aktiivsete looduskaitset edendavate metsandusvõtete kavandamiseks korraldas Tartu Ülikool professor Asko Lõhmuse juhtimisel 2021. aasta kevadel mõttetalgud. Arutleti selle üle, milline terviktegevus ehk võttestik oleks Eestis erametsaomanikule jõukohane ja lahendaks olulisel määral loodushoiuprobleeme.

Et tegevusi paremini kirjeldada, jaotati erametsaomanikud Tartu Ülikooli sotsiaalteadlase Maie Kiiseli algatusel nelja rühma ning meetmeid välja pakkudes mõeldi selle peale, et iga konkreetse rühma vajadused oleks kaetud.

Mõttetalgute tulemuseks oli 16 aktiivset loodushoiumeedet ja neli passiivset, pigem säilitavat meedet. 

2022. ja 2023. aasta jooksul katsetavad projekti eksperdid mitmesuguseid aktiivseid metsamajandusmeetmeid ning hindavad, milline on metsaomanike, -ühistute ja metsandusettevõtete võimekus neid kasutusele võtta. Lõppraport valmib aastaks 2024.

 

Lisainfo

 Erametsakeskuse projektijuht Livia Pošlin, livia.poslin@eramets.ee

Eestis on metsamaad ligikaudu 2,32 miljonit ha, millest umbes poole (1,1 miljonit ha) moodustab erametsamaa. Puistute tagavara erametsas on 215 miljonit tihumeetrit ning tagavara juurdekasv on 7,4 miljonit tihumeetrit.

Erametsaomanikke on Eestis 104 311, kellest 98 393 (94,3% erametsaomanike koguarvust) on füüsilised isikud ja 5918 (5,7%) juriidilised isikud. Füüsilistele isikutele kuulub 649 270 ha (58,2% erametsamaa kogupindalast) ja juriidilistele isikutele 465 426 ha (41,8%). Keskmine erametsaomandi suurus on 10,7 ha (füüsiliste isikute puhul oli see näitaja 6,6 ha ja juriidilisel isikutel 78,6 ha).