January 26, 2023

Kaidi Tingas

Pärandniitude silmapaistvad majandajad on Astra Ait, Kalju Simpson ja Mario Talvist

Eile, 25. jaanuaril tunnustasid Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet ühes projektiga "Loodusrikas Eesti" teistkordselt silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid! Seitsme nomineeritu seas pälvisid laureaaditiitli Astra Ait Saaremaalt, Kalju Simpson Läänemaalt ja Mario Talvist Saare- ja Muhumaalt. Nad kõik on andnud suure panuse elurikaste pärandkoosluste säilimisse ja taastamisse. 

Astra Ait, kes majandab Saaremaal Kuke külas 6,4 hektarit puisniitu, on näide sellest, et alati ei pea olema suur, et saavutada midagi suurt! Astra on hoidnud avatuna alad, kus ta juba lapsena käis koos vanematega koduloomadele heina tegemas, vähendanud põõsastikke, eemaldanud maast väljaulatuvaid kive ja kände ning ühes abilistega lappinud üles 120 meetri pikkuse kiviaia. Kevadeti ja sügiseti kogunevad loodushuvilised vaatama Astra puisniidu karstiala üleujutust.

Astra on hingega asja kallal ja tunneb uhkust oma ala üle, hoides kõrgel igaühe loodushoiu sõnumit. Väiksed majandajad ongi oluline siduv lüli suurte ning keskmiste alade vahel, andes nii oma panuse maapiirkondade elurikkuse mitmekesistamiseks.

Kalju Simpson on oma 193 hektariga Kasari luha kõige pedantsem hooldaja, keda võib usaldada 110% ja kes teeb luhtade taastamise kolme aasta töö ära ühe aastaga, panustades seejuures ettevõtmisse rohkem, kui Keskkonnaameti lepingud seda nõuavad või toetusskeemid kompenseerida suudavad.

Kalju teeb oma tööd kvaliteetselt, korrektselt ja täpselt ning soovib, et ka temaga oldaks otsekohene, sirgjooneline ja täpne. Tihti on tal ettepanekuid, kus mida veel teha, et hooldamist parandada, ja ta seisab iseenda, oma õiguste ja õigluse eest, olles äkiline ja ebameeldiv inimene seadusrikkujatele.

Kalju usaldusväärsust ja põhjalikkust iseloomustab juhtum, kus ta Tallinna loomaaiale viiva heina seest koos perega kikka- ja heinputke välja noppis, et hein ikka kvaliteedinõuetele vastaks. Heinaga varustab Kalju loomaaeda tänaseni, samuti on ta Lihula katlamaja suurim lepingupartner.

Kirgliku looduskaitsjana seisab ta nii enda kui ka meie loodusrikkuste eest.

Mario Talvist on ettevõtjast loodusesõber, kes võttis 13 aastat tagasi üle vanavanemate töö, kuid et kodune Põripõllu rannakarjamaa tegusale mehele peagi väikeseks jäi, on mitmed teisedki Saare- ja Muhumaa pärandniidud saanud uue eluvõimaluse ja mitu saarlast ja muhulast maapiirkonnas tööd.

Mariol on märkimisväärne kogemustepagas, sest julge pealehakkajana oli ta üks esimesi, kes hakkas saare mahukaid loopealseid ja puisniite taastama ja hooldama, koges ootamatusi, takistusi ja raskusi, millest omakorda on õppinud nii teised taastajad kui ka ametiasutused.

Praeguseks on ta majandavate alade suurus muljetavaldav – hoolduses on 600 ha pärandniite, taastamisefaasis veel üle 50 ha. Mario on leidnud pärandniitude majandamises eduka ja kadestamisväärse viisi siduda hea ärivaist ja osav suhtlemisoskus tänapäevase looduskaitsega ja tal on õnnestunud enda ümber koondada inimesed, kes aitavad pärandniitude majandamisega seonduvat ellu viia.

Mario on aktiivne ja ühiskondlikult mõjukas mitte ainult pärandniitude, vaid kogu keskkonnahoidliku põllumajanduspoliitika eestkõneleja ning kaasamõtlejana. Ta propageerib keskkonnahoidlikku mõtte- ja eluviisi ning kuuldavasti olevat ta linnuvaatlusnimekirigi aukartustäratavalt pikk. 

Tunnustusõhtul arutati ka selle üle, kuidas rääkida ühiskonnale pärandniitude vajalikkusest, kuidas kutsuda maaomanikke, kelle maadel olulised loodusväärtused paiknevad, oma maid taastama ja hooldama ning milline on perspektiiv, et ka tänaste hooldajate lapselapsed sellest tööst ja eluviisist huvitatud oleks.

"Eesti pärandmaastikud - meie kultuuriloo ja identiteedi osa - on saanud metsadebati kõrval teenimatult vähe tähelepanu," ütles oma avasõnas keskkonnaminister Madis Kallas, "pärandniidud pole olulised üksnes looduskaitselisest aspektist, vaid neil on ka sotsiaalmajanduslik mõju, sest nende hooldamine on maapiirkondades oluline elatusallikas, võimalus elada maal, tegeleda loomakasvatuse, põllumajanduse ja puhta toidu tootmisega."

Lisaks kuulutas Keskkonnaameti direktor Rainer Vakra tänavuse aasta puisniiduaastaks. „Edaspidi hakkame kindlasti tunnustama eraldi ka parimaid puisniitude majandajaid. Puisniit on ju kõige vanem pärandniidu vorm, sest puisniidu sarnased maastikud kujunesid juba koos inimasustusega, kui alustati metsa harvendamist, kariloomade pidamist ning heina ja lehisevihtade tegemist,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor.

Eestis on üle 800 pärandniidu hooldaja ja majandaja, kes oma tegevusega mitmekesistavad põllumajandust ja kannavad hoolt selle eest, et Eesti traditsioonilised looduskooslused ei hääbuks, vaid oleksid hästi hooldatud ja hoitud.

Fotograaf Heikki Avendi pildigaleriiga saab tutvuda SIIN.